Sümptomaatiline ravi leevendab haigustunnuseid
Sümptomaatiline ravi on tänapäeva meditsiinis levinud, kusjuures seoseid terviseprobleemide põhjustega sageli ei nähta. Sümptomid on aga vaid algpõhjuseks oleva probleemi tagajärjed. Sageli tekitavad just sümptomaatilised ravid rohkem probleeme, kui neid varem oli, sest neil puudub igasugune seos haiguse põhjustega.
Põhjuslik ravi võitleb vallandaja vastu
Põhjuslik ravi on sümptomaatilise ravi vastand. See on suunatud häire tegelikele vallandajatele. Kui põhjused on kõrvaldatud, kaovad ka sümptomid. Seetõttu on haiguste ravis kuninglik tee üksnes põhjuslik ravi. Sümptomaatilised ravid on võrdlemisi teisejärgulised hädalahendused.
Ükski sümptom ei teki ilma põhjuseta.
Spetsialiseerumine meditsiinis
Spetsialiseerumine meditsiinis ei võimalda peaaegu üldse märgata näiliselt kaugeid seoseid, mis kuuluvad teiste meditsiinidistsipliinide vaatevälja: ortopeed ei vaata kõveraid hambaid ega lõtva pehmet suulage, kõrva-nina-kurguarst ei vaata kehahoiakut ja pulmonoloog ei vaata kõrvaprobleeme. Kõrvalekaldeid, mille arst oma erialateadmistega leiab, ta ka ravib. Kaasnevad tunnused, mis teeksid nähtavaks nii olulised põhjuslikud seosed (põhjused), jäävad aga märkamata.
FaceFormer® teraapia järgib erilist lähenemist
FaceFormeri teraapiameetod korrigeerib domineerivate põhifunktsioonide, nagu hingamise ja neelamise, häireid. Põhjusliku ravina kõrvaldab see terviseprobleemide sümptomid juba juurtest. FaceFormeri teraapia eesmärk on häirete tegelikke vallandajaid spetsiaalse harjutusprogrammi abil püsivalt korrigeerida. See on süstemaatiliselt suunatud nende väärfunktsioonide vastu, mis alles kutsuvad esile individuaalsed haigustunnused (sümptomid).
FaceFormeri teraapia on suunatud arvukate haigussümptomite põhjuste vastu.
FaceFormer® harjutusteraapia tunnused
Väärfunktsioonid põhjustavad häireid kogu elu
Talitlushäirete tagajärjel tekkivad sümptomid on igal inimesel erinevat laadi ja erineva raskusastmega. Kaebusi, mida patsiendid esimest korda tõsiselt võtavad, nt tinnitus, pearinglus, lõualiigese valu või hingamisseisakud, vallandab reeglina „funktsiooniahela nõrgim lüli“.
Juba kaua enne seda, enamasti varases lapsepõlves, on väärfunktsioonide mõjud aga ilmnenud häiretena: hammaste ja lõualuu väärasendite teke, sagedased keskkõrvapõletikud, külmetushaigused ja ninapolüübid lastel on selle mõned silmatorkavad näited. Hilisemas elus on need kõrva- ehk kuulmisprobleemid (helitundlikkus, äkiline kuulmislangus, tinnitus, avatud kuulmetõri), pearinglus, kaelapinged, valud, norskamine, uneapnoe ja muud terviseprobleemid, mida põhjustavad häired, millele pööratakse tähelepanu väga harva.
Täpsema küsitlemise ja uurimise käigus selgub aga, et patsiendid on eri eluetappidel selliste probleemidega ikka ja jälle kokku puutunud. Seost nende ägedate probleemidega pole aga kunagi arvesse võetud.
Infoplakat „Funktsiooniruum suu“ kraniotservikaalse düsfunktsiooni sündroomi (CCDS) kohta on koos teiste materjalidega saadaval Dr. Berndsen poes.
Hingamine ja neelamine – olulised funktsioonisüsteemid fookuses
FaceFormeri teraapia keskendub kahele kõige elutähtsamale funktsioonisüsteemile: hingamisele ja neelamisele. Nende funktsioonide häired põhjustavad arvukalt haigusi, mis avalduvad erinevate sümptomitena. FaceFormeri teraapia abil toimub süsteemi korrigeerimine ja bioloogiline stabiliseerimine ning sündroomi kõrvaldamine.
Hingamine ja neelamine – loomulikult teeme mõlemat pidevalt, muidu me enam ei elaks. Seetõttu on ka raske mõista, miks need iseenesestmõistetavad, sünnist saati automaatselt toimivad funktsioonid võivad olla nii häiritud, et põhjustavad sageli juba varases lapsepõlves ja seejärel ikka ja jälle elu jooksul kõrvalekaldeid ja terviseprobleeme. Selle seletus on, et väärliigutused ja -hoiakud võivad olla kas juba kaasasündinud või omandatud väliste, enamasti varase lapsepõlve mõjude kaudu. Kujunevad välja väärfunktsioonid, millega elundisüsteem saavutab oma funktsioonieesmärgi (neelamine, hingamine) üksnes kompenseerivate kohanemiste (asendusliigutuste) kaudu. Hoiaku- ja liikumismustrite pidevalt korduva ühesuguse kulgemise tõttu need õpitakse selgeks ja salvestatakse inimese motoorsesse mällu. Seejuures pole oluline, kas mälule pakutakse midagi valet või õiget. Kui bioloogilised funktsioonid häireid ei põhjusta, siis õpitud väärliigutused ja väärfunktsioonid mõjutavad varem või hiljem negatiivselt keerukat funktsioonisüsteemi ja põhjustavad individuaalselt erinevaid negatiivseid reaktsioone eri segmentides.
Üleminek õigetele funktsioonimustritele ei ole ilma sihipärase harjutusravita – FaceFormeri teraapiata – võimalik.
Lihtne näide
Selgitame seoseid lihtsa näite abil: kõigile on selge, et norskamine ja hingamisseisakud on nähtused, mis esinevad seoses hingamisega. Hingamine on meie kõige olulisem ellujäämisfunktsioon ning võib toimuda nii suu kui ka nina kaudu. Mõlemad hingamisteed suudavad edukalt varustada meie kopse ja edasi kogu keha eluliselt tähtsa hingamisgaasiga (hapnik, lämmastik, väärisgaasid).
Suuhingamine on aga halb alternatiiv. Ühelt poolt põhjustab see seda, et inimene norskab öösel või tema hingamine võib sageli mitmeks sekundiks seiskuda, teisalt on see ka arvukate muude terviseprobleemide ja isegi degeneratiivsete, eluohtlike haiguste põhjus (vt artiklit suuhingamise kohta). Seetõttu on loogiline ja järjekindel kõrvaldada suuhingamise põhjus harjumusest loobumise teel, selle asemel et varustada inimesi kohe hingamismaskidega. Seda on aga lihtsam öelda kui teha: hea kavatsusest hingata läbi nina ei piisa, et asendada kaua kestnud alateadlik harjumus uue automatiseeritud käitumisega.
Põhjustele suunatud harjutusprogrammile pole alternatiivi
Igasugune käitumise ja liigutuste õppimine nõuab piisavalt harjutamist. FaceFormeri meetodi keskmes on juba aastakümnete jooksul järele proovitud lihtsate harjutuste programm, mida tehakse regulaarselt FaceFormeriga kui treeningvahendiga. Sarnaselt tõhusaid alternatiive sellele ei ole.
Esmalt optimeerub nina õhu läbilaskvus, mis on oluline eeldus selleks, et ninahingamine toimiks ja seda saaks harjumuseks muuta. Lisaks on selleks aga vaja ka teisi olulisi funktsioone, nagu keele asend, keele liikumine neelamisel ja pea tasakaal. Need on samuti FaceFormeri treeningprogrammi osa. Alles siis, kui suu jääb öösel suletuks ja ninahingamine toimib kindlalt nii päeval kui ka öösel, võib harjutusprogrammi lõpetada. Hingamishäire põhjus on kõrvaldatud ja kasutaja ei vaja edaspidi mingeid abivahendeid, et seisundit stabiilsena hoida.
Nagu teisedki kõrvalekalded, on ka norskamine ja uneapnoe üksnes põhihäire sümptomid. Kui see on korrigeeritud, ei taastu mitte ainult terve ja rahulik hingamisfunktsioon, vaid samal ajal taanduvad ka teised sümptomid.
